Blogi

Meie kodu bussi katusel: Katusetelk Wild Camp Ohio 220-ga Hiiumaalt Wrocławisse

Esimene mõte hommikul ei olnud vaade, kohv ega eesootav seikluspäev.

Esimene mõte oli: Ma pean kohe vetsu saama.

Silmad olid vaevu lahti ja keha alles sooja teki ning une embuses. Püüdsin end vabastada kahest paarist väikestest kätest, mis läbi une veel hommikusi kallistusi otsisid, ning lootsin, et ehk saan mõned minutid niisama pikutada.

Pissihäda muutus aga iga hetkega tugevamaks ja üsna kiiresti sai selgeks, et sellest enam mööda vaadata ei ole võimalik.

Katusetelgis magamise romantilisem pool pidi mõneks minutiks ootama. Kõigepealt tuli jõuda telgiredelini, unise peaga õiged astmed üles leida ja seejärel ajaga võidu Wrocławi karavanipargi tualeti poole liikuda. Mida lähemale jõudsin, seda tungivamaks olukord muutus.

Veidi hiljem istusin juba sooja kampsuniga matkatoolis, kohvitass käes, ning maailm tundus taas täiesti õige kohana. Värske õhk liikus puude vahel, lapsed magasid telgis edasi ja karavanipark hakkas aegamisi ärkama.

Telgiukse avamisel ei avanenud meie ees üks täiuslik postkaardivaade. Selle asemel paistis kümneid väikeseid maailmu üksteise kõrval.

Keegi nautis vaikides hommikukohvi.
Keegi alustas jooksuringi.
Keegi jalutas koeraga.
Keegi astus telgist välja, padjanägu veel truult kaasas.

Matkaautode, haagiste ja telkide vahel liikusid inimesed kõik oma rütmis, aga mingil moel siiski koos. Just sellistes hetkedes peitus meie jaoks katusetelgiga reisimise võlu!

I osa: pere reisikogemus Wild Camp Ohio 220-ga

Missisipi II 180-st veel avarama Ohio 220-ni

Meie esimene katusetelgikogemus oli Wild Camp Missisipi II 180-ga.

Ka see oli meie neljaliikmelisele perele ruumikas ja mugav telk. Jalaruumi jagus ning kaks täiskasvanut ja kaks last mahtusid sinna hästi magama. Missisipi II 180 ei olnud halb ega liiga väike – pigem hakkasime pärast esimest reisi lihtsalt mõtlema, kas veelgi avaram mudel võiks meie perele paremini sobida.

Ühel väga kuumal, ligi 40-kraadisel päeval muutus iga juhuslikult kokku puutuv jalg ja käsi tavapärasest märgatavamaks. Kuna üks meist on 193 sentimeetrit pikk, tekkis just siis mõte vaadata suurema magamispinnaga telgi poole.

Wild Camp Ohio 220 pakkuski juurde rohkem avarust. Suurem magamispind jättis rohkem vaba ruumi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Vahe oli eriti tuntav öösiti, kui lapsed asendit vahetasid, diagonaalis magasid või madratsil ringi liikusid.

Missisipi II 180-l oli üks redel, Ohio 220-l aga kaks redelit ja kaks sissepääsu. Osalt annab see mugavust aga teisalt lisab juurde ka võimaluse mõlemal vanemal oma uksest liikuda ilma teisi segamata.

Neljaliikmelise pere puhul muutis see liikumise palju sujuvamaks. Kui üks pereliige läks hiljem magama või ärkas varem, ei pidanud ta teistest üle ronima ega sama sissepääsu kasutama.

Kaks redelit andsid meie tunnetuse järgi telgile ka lisastabiilsust. Isegi siis, kui mitu pereliiget istusid korraga telgi esimese osa peal, ei tekkinud tunnet, et konstruktsioon kusagilt läbi painduks.

Missisipi II 180 üks väike eelis Ohio 220 ees oli meie jaoks sissepääsu kohal olev katuseäär, mis tekitas veidi rohkem varju ja privaatsust. Muus osas on mudelid oma üldise loogika poolest üsna sarnased.

Missisipi II 180 on kompaktsem, kuid endiselt ruumikas lahendus. Ohio 220 lisab sellele veel rohkem vaba pinda, avarust ja perega kasutamise mugavust.


Wild Camp Ohio 220 avatud kujul, nähtaval mõlemad redelid ja sissepääsud.
(Wild Camp Ohio 220 avatud kujul – kaks redelit, kaks sissepääsu ja ruumikas konstruktsioon.)

Oma hotellituba igas sihtkohas

Katusetelgi üks suuremaid eeliseid on võimalus võtta tuttav magamiskoht igale reisile kaasa. Üks meie klient kirjeldas katusetelgis magamist väga tabavalt: see ei tundunud talle päris telkimisena, vaid pigem nagu võtaks enda hotellitoa kaasa.

Alguses ei osanud me seda võrdlust täielikult hinnata. Pärast mitut reisi saime aga täpselt aru, mida ta mõtles.

Tavalise maatelgi puhul annab maapind paratamatult edasi niiskust ja külma. Katusetelgis jääb magamiskoht maast kõrgemale ning Ohio 220 sandwich-paneelist põhi aitab hoida madratsialuse pinna stabiilsema ja meeldivamana. Põrand ei tundunud külm ega niiske ka siis, kui maapind auto all oli märg.

Hotellide ja rendikorterite vahel liikudes tuleb iga kord uuesti pakkida, sisse elada ning uue keskkonnaga kohaneda. Lastega tähendab see rohkem ümbertõstmist ja aega, mis võiks kuluda puhkamisele või sihtkoha avastamisele.

Katusetelgis jäävad tekid, padjad ja üldine magamissüsteem samaks sõltumata sellest, kas ööbitakse Hiiumaal, Lätis, Poolas või kusagil nende vahel. (pehme kattega katusetelgi puhul! Kõvakattega katusetelkidel ja Slim mudelitel on ruumi sees vähem!)

Pehme kattega katusetelgi puhul saab osa pehmematest magamisasjadest ka telgi sisse jätta, kuid kõike sinna pakkida ei saa - veepudelid, akupangad ja muud kõvemad või väärtuslikumad esemed tõstsime enne sulgemist välja.

Tuttav magamiskoht aitas lastel uue ümbrusega lihtsamini kohaneda. Linn, keel, ilm ja vaated võisid muutuda, kuid õhtul ootas ees sama pesa.

Oma tekk.
Oma padi.
Oma lõhn.
Oma pesa.

Ükskõik, kas ärkame Hiiumaal, Poolas või kusagil nende vahel.

Buss all, magamistuba üleval

Meie buss ei olnud lihtsalt transpordivahend. Selle tagaossa oli ehitatud mööbel, kuhu mahtusid köögiala, külmik, kuivained, nõud, apteegitarbed, hügieeni- ja pesemisasjad, riided, puhas voodipesu ning rätikud. Lisaks sõitsid meiega kaasa jalgrattad, kiivrid, mänguasjad, grill, ujumistarbed, matkatoolid, lauad, üleriided ja jalanõud.

See oli paras pusle.

Kui iga asi leidis oma koha, hakkas kogu süsteem aga tööle.

Päeval oli buss meie köök, garderoob, panipaik, mänguala ja garaaž. Õhtul liikusid tekid ning padjad üles telki ja bussis tekkis kohe rohkem ruumi.
Kui oleksime maganud bussis, oleks tulnud võtta kaasa oluliselt vähem asju või paigutada kogu varustus igal õhtul ümber. Voodi tegemine oleks tähendanud kottide tõstmist, asjade kokkupakkimist ja hommikul sama protsessi vastupidises järjekorras.

Katusetelgiga said buss ja magamisruum selged rollid:

- buss jäi köögiks, garderoobiks ja panipaigaks;

- telk oli meie magamistuba, puhkenurk ja vahel ka laste mängutuba.

Mõnel hetkel ronis sinna mängima nii palju lapsi, et telgis oli rohkem jalapaare, kui keegi lugeda jõudis.



Reisibussi sisemus koos köögiala, panipaikade ja reisivarustusega.
(Buss oli meie köök, garderoob ja panipaik, katusetelk aga eraldi magamistuba.)

Esimene päris proov Hiiumaal


Wild Camp Ohio 220 esimene päris reis viis meid Hiiumaale suguvõsa kokkutulekule.

Kõik ei mahtunud ühte maamajja ja me hindame ise samuti võimalust õhtul veidi omaette olla. Katusetelk andis meile selleks eraldi magamisruumi, ilma et oleksime pidanud sündmuskohast eemale majutust otsima.

Telgi ülespanek ei alga tegelikult telgist. See algab parkimiskohast. Kui buss on kaldu, on kaldu ka voodi. Nii kulus meil esmalt aega, et leida võimalikult tasane koht ja väiksemad ebatasasused laudadega korrigeerida.

Kui buss oli paigas, sai hakata telki avama.

Katusetelgi avamise järjekord

  • Kaitsekatte lukud lahti.

  • Kaitsekate maha.

  • Telk redeli abil lahti voltida.

  • Mõlemad redelid fikseerida.

  • Akende tugivardad paika.

  • Tekid, padjad ja vajalikud asjad üles.

Esimesel korral kontrollid iga kinnitust mitu korda. Astud paar sammu tagasi, vaatad ja kontrollid uuesti. Mõne kasutuskorra järel hakkab keha juba mäletama, mis järjekorras midagi teha tuleb.

Väike redel, suur abi

Üks abivahend, milleta me enam reisile ei lähe, on väike kolmeastmeline redel. Meie buss on kõrge ja katusetelk asub sellest veel kõrgemal. Isegi 193-sentimeetrisel inimesel on telgi kinnituste, katte ja ülemiste servadeni ebamugav ulatuda. Saab aga märksõna on "veidi ebamugav"
Kolmeastmeline redel muutis avamise, sulgemise ja asjade telki tõstmise tunduvalt lihtsamaks.

See ei ole telgi osa, kuid meie reisivarustuses on sellel kindel koht.

Kolmeastmeline redel bussi ja katusetelgi kõrval.
(Väike kolmeastmeline redel on kõrge bussi ja katusetelgi juures asendamatu abiline.)

Vaata, kuidas pehme kattega katusetelk avaneb

Vaata katusetelgi avamise ja sulgemise videot -  Kuidas pehme kattega Wild Camp katusetelk avaneb ja sulgub?

*Videos on Wild Camp Missisipi II 180, kuid pehme kattega katusetelgi avamise ja sulgemise üldine loogika on Ohio 220 mudeliga sarnane.

Laste elevus algas hetkest, mil telk avanes.

Millal sinna magama saab?
Kas öösel tähti näeb?
Mitu sõpra sinna korraga mängima mahub?

Esimene päev oli täis tegevusi, kohtumisi ja emotsioone. Kui laste pead lõpuks patjadele jõudsid, kustusid nad minutitega. Üks meie lastest, kes kodus magab tavaliselt pigem vähe, magas telgis nii sügavalt, et teda ei suutnud äratada isegi kõditamine ega mängukutsed.

Siis saime aru, et telk ei olnud neile enam ainult põnev atraktsioon.
Sellest oli saanud tuttav ja turvaline pesa.

Uni, mis muutus reisil paremaks

Kodus ärkavad lapsed sageli enne meid. Reisil juhtus vastupidi.

Nelja-aastane oli küll tavaliselt varasem ärkaja, kuid seitsmeaastane kasutas ära iga viimasegi unesekundi. Mõnel hommikul olime hoopis meie need, kes enne lapsi silmad lahti tegid.

Laste uni oli pikk, sügav ja rahulik.

Ohio 220 suur magamispind mängis siin kindlasti oma rolli. Meie olime reisil 183 ja 193 sentimeetrit pikad ning lapsed nelja- ja seitsmeaastased. Kõik neli mahtusid telki päriselt mugavalt. Telgi sisepikkus on ligikaudu 240 sentimeetrit, mistõttu ei tekkinud kummalgi täiskasvanul jalaruumist puudust. Seal sai magada täies pikkuses ning soovi korral isegi kõhuli, käed ette välja sirutatuna – luksus, mida tavalisest telgist alati ei leia.

Ruumi jagus tekkidele, patjadele, laste uneasjadele, veepudelitele ja väiksematele hoiukorvidele.Isegi siis, kui mõni väike magaja öösel madratsil ringe tegi, ei pidanud keegi terve öö telgi serva küljes püsima.

Lapsed kirjeldasid telki kohana, kus oli mõnus, puhas ja hubane olla. Seal sai sõpradega mängida, pikutada ning erinevalt murul olemisest ei määrinud nad end kohe ära. Kahtlustame, et laste paremale unele aitas kaasa värskes õhus olemine, päeva jooksul kogunenud liikumine ja telkimise enda põnevus. See on meie isiklik tähelepanek, mitte teaduslik järeldus, kuid erinevus koduse unega oli selgelt tuntav.

Üks lastest ütles, et telgis ärgates oli tal tunne, nagu oleks ta kodus. Alles silmi avades tuli meelde, et tegelikult oleme reisil. Just seda tunnet olimegi otsinud. Ümbrus võis iga päev muutuda, kuid meie pesa jäi samaks.


Pere hommik või voodipesuga avar telgi sisemus.
(Ohio 220-s mahtusid mugavalt magama 183 ja 193 sentimeetrit pikad täiskasvanud ning kaks last.)

Õhtud, mil kõik loksus paika

Kõige selgemalt tundsime telgi väärtust õhtuti.

Jalad olid päevastest seiklustest väsinud. Laste pead olid täis uusi kohti, inimesi ja mälestusi. Väikesed käed olid päeva jooksul jõudnud katsuda tuhandeid erinevaid pindu, asju ja tekstuure.

Siis ronisime tagasi üles.

Sinna samasse tuttavasse pessa, mis oli terve päeva meiega kaasa sõitnud. Päeval oli telk valgusküllane mängu- ja puhkeruum. Sinna sai minna pikutama, mängima, lugema, riideid vahetama või vihma eest varju. Õhtul muutus sama ruum hubaseks koopaks. Seal sai teki alla pugeda, rääkida päeva parimatest hetkedest, vaadata tahvelarvutist midagi või lihtsalt vaikuses olla. Väljas võis muutuda linn, keel, ilm ja maastik. Meie pesa oli aga alati sama.

Just neil hetkedel mõtlesin:

Sellepärast me katusetelgi valisimegi.

Pikem tee Wrocławisse

Pärast Hiiumaa kogemust teadsime, et telk töötab. Olime reedest pühapäevani Hiiumaal, tulime korraks tagasi, et sõprade juures jalgpalli vaadata, ning hakkasime järgmisel päeval arutama, mida vihmaseks kiskuva ilmaga veel ette võtta.

Tahtsime lastele pakkuda midagi uut ja väikestviisi seikluslikku. Nii hakkaski tekkima Wrocławi mõte.

Wrocław tundus hea sihtkoht, sest seal leidus tegevusi nii hea kui ka kehva ilmaga: loomaaed, veekeskus, Jaapani aed, vanalinn ja linna peidetud päkapikud.

Otsus sündis üsna spontaanselt. Lõuna paiku hakkasime liikuma ja arvasime esialgu, et veedame esimese öö kusagil Pärnu või Ikla kandis.

Pärnusse jõudes sadas aga nagu oavarrest.
Tegime kiire söögi ja otsustasime edasi sõita.


Teekond Wroclawi poole

Teel Wroclawi poole tuli vihma kui päikest.


Esimene vahepeatus: Rundāle Camping Lätis

Lõpuks jõudsime Rundāle piirkonda Lätis ja jäime ööseks Rundāle Campingusse.

See oli meie jaoks lihtne ning praktiline transiitpeatus – sobiv koht, kuhu hilisema saabumise järel telk üles panna, magada ja hommikul teekonda jätkata. Öö maksis meile 18 eurot, mis tundus sellise kiire peatuse eest mõistlik hind.

Rundāle piirkond sobib hästi ka neile, kes soovivad teekonnale lisada mõne rahulikuma peatuse.

Rundale Campingu link


Vaata Rundāle Campingu asukohta ja tingimusi

Buss ja avatud katusetelk Rundāle kämpingus.


Esimene öö teel Wrocławisse – lihtne ja praktiline peatus Rundāle Campingus.

Wrocławi peatuspaik: Camping 117

Järgmiste ööbimiskohtade leidmisel kasutasime Park4Nighti rakendust. Vaatasime teiste reisijate pilte, hinnanguid ja praktilist tagasisidet. Wrocławis kujunes meie peatuspaigaks olümpiastaadioni lähedal asuv Camping 117.

Kämping sobis linnareisiks hästi, sest sealt pääses mugavalt trammi peale ning edasi kesklinna, loomaaeda ja Jaapani aeda. Ala oli piisavalt avar, olemas olid dušid ja nõudepesuvõimalused ning bussi koos avatud telgiga sai rahulikult kämpingusse jätta.

See tähendas, et me ei pidanud iga päev telki kokku pakkima. Linnas sai liikuda ühistranspordi või jalgratastega ning õhtul ootas sama magamiskoht meid kämpingus ees. Pika päeva lõpus ei tulnud harjuda uue hotellitoa või korteriga.

Piisas tuttavasse pessa tagasi ronimisest. Ei mingit uue toa avastamist. Ei mingit järjekordset sisseelamist. Olime tagasi kodus.

Lihtsalt seekord asus kodu bussi katusel.

Camping 117 link

Vaata Camping 117 asukohta ja võimalusi

Ohio 220 avatuna Camping 117 platsil.
(Meie liikuv magamistuba Camping 117 kämpingus Wrocławis.)

Kohv kohe kämpingu väravas

Üheks meeldivaks üllatuseks oli kämpingu värava juures asuv moodne kohviröstikoda ja kohvik. Hinnad olid pigem kõrgemad, kuid kohv ja koogid jätsid väga hea mulje. Pärast telgis veedetud hommikut oli värskelt röstitud kohv eriti mõnus lisaboonus.

Vaata Camping 117 kõrval asuvat kohvikohta

Kohv ja kook kämpingu kõrval asuvas kohvikus.
(Hea kohv kohe Camping 117 värava kõrval.)

Hommikud, mida hotellist ei saa

Katusetelgis algab päev kohe väljas. See oli meie jaoks üks selle reisimisviisi suuremaid plusse. Hommikul ei tulnud kõigepealt läbida hotellikoridori, lifti ja fuajeed. Avad telgiukse ning oledki värskes õhus. Muidugi töötab see kõige paremini siis, kui ilm samuti koostööd teeb.

Mõni hommik algas kiire redelist laskumise ja tualeti poole liikumisega. See on osa katusetelgiga reisimise praktilisest küljest.
Mõni minut hiljem võis sama hommik jätkuda sooja kampsuni, matkatooli ja kohvitassiga.
Mõnikord ka juustusupiga, mis mõjus hommikul uskumatult kosutavalt.

Karavanipargis ärkavad ümberringi kümned väikesed maailmad.

Keegi valmistab kohvi.
Keegi jalutab koeraga.
Keegi alustab jooksuringi.
Keegi astub telgist välja veel unise näoga.
Meie kõrval ööbisid väikeses maatelgis kaks noort, kes reisisid hääletades ja olid teel metsareivile.

Nende välimus oli tume, jõuline ja silmatorkav – tätoveeringud, needid ning terav stiil. Olemuselt olid nad aga vabad, siirad, rõõmsameelsed ja avatud. See kontrast jäi meelde.

Välimus ütles justkui „hoia eemale“, inimene ise aga „istu ja räägime“.

Karavanipargis muutuvad inimesed kuidagi ligipääsetavamaks. Võid istuda kohvitassiga, juuksed sassis ja padi veel näos, viibata täiesti võõrale ning saada vastu vaikse noogutuse.

Keegi ei tungi sinu ruumi, kuid inimesed on valmis jagama mõnda lugu, hetke või naeratust.

„Come dance with us“


Ühel hommikul hakkas lastel igav. Nad tahtsid muusikat kuulata ja tantsida. Loomulikult ei piisanud sellest, et nad omavahel tantsivad. Ka teised tuli kaasa kutsuda. Kuna meid ümbritsesid eri rahvustest ja eri keeli kõnelevad inimesed, kirjutasime suurele paberile:"Come dance with us"

Andsime lastele kaasa kõlari ja telefoni ning nad läksid oma tantsupidu korraldama.

Mõni inimene ühines kohe.
Mõni naeratas eemalt.
Mõni jätkas rahulikult kohvi joomist.
Kõik variandid olid õiged.

Seal oli mõnus tasakaal: avatus ilma pealetükkivuseta ja võimalus ühineda, säilitades samal ajal õiguse omaette olla.

Sa võisid olla täiesti omaette, aga siiski osa millestki suuremast.

Hommikuvaade
(Hommikuvaade.)

Wrocławi päkapikud, mis panid lapsed kõndima


Wrocławi vanalinnas sai laste lemmiktegevuseks päkapikkude otsimine.

Linnas paiknevad väikesed pronkskujud muutsid jalutamise mänguks. Iga järgmine tänavanurk võis peita uut kuju ning tavaliselt pikast kõndimisest vähem vaimustunud lapsed liikusid seekord meiega samas tempos ja kohati isegi kiiremini.

Päkapikud viisid meid tänavatele ja nurkadesse, kuhu me muidu võib-olla sattunud ei oleks. Linna avastamine muutus mänguks.

Wrocławi päkapikkude kaart

Vaata Wrocławi päkapikkude kaarti

Lapsed mõne Wrocławi päkapikukuju juures.(Päkapikkude otsimine muutis Wrocławi vanalinna avastamise laste jaoks mänguks.)

Konspira: söögikord, mis muutus ajarännakuks

Käisime ka Konspira restoranis, kus Poola toit on ühendatud kommunismivastase põrandaaluse liikumise looga. Vanad plakatid, kiivritest valmistatud valgustid, ajastutruud ruumid ja peidetud tuba muutsid söögikorra omaette elamuseks.

Laste jaoks oli ruumide uurimine vähemalt sama oluline kui söömine.

Restoran asub vanalinnas ning meie kogemuse põhjal oli hinnatase pigem mõistlik. Samas tasub arvestada, et populaarsematel aegadel võib ukse taha tekkida järjekord.

Meie soovitame seda kohta kindlasti külastada, eriti siis, kui otsid lisaks söögile ka erilise kujunduse ja looga paika.

Konspira restorani link

Vaata Konspira restorani menüüd ja asukohta

Konspira restoran
(Konspira restoran ise oli rännak ajas.)

Wrocławi loomaaed ja Africarium

Külastasime ka Wrocławi loomaaeda.

Loomaaed oli suur, mitmekesine ja hästi üles ehitatud. Nii suur, et lastega ei jõudnud me ühe päevaga kogu ala läbi käia. Üks kõige meeldejäävamaid osi oli loomaaia vee- ja akvaariumiala Africarium. Seal sai näha väga erinevaid kalu ja vee-elustikku – haidest kuni piraajadeni. See sobis hästi ka muutlikuma ilmaga päevaks, sest osa kogemusest toimus siseruumides.

Perega minnes tasub arvestada, et territoorium on ulatuslik. Mõistlik on juba enne valida, millised alad on kõige olulisemad, ning jätta piisavalt aega puhkepausideks.

Wrocławi loomaaia külastusinfo

Vaata Wrocławi loomaaia pileteid ja külastusinfot

Wroclawi loomaaia kuningas

Wrocławi loomaaia kuningas ise.

Wroclawi loomaaia kaart

Wroclawi loomaaia ala oli nii suur ja leidus nii palju toredaid loomi, kellega tutvuda.

Teekond ise oligi reis


Katusetelgiga reisimine ei olnud meie jaoks ainult mugavam viis magada. See muutis kogu olemist.

Lapsed said rohkem liikuda, mängida ja olla lapsed, ilma et peaks pidevalt muretsema hotellikoridori lärmi või võõras korteris millegi rikkumise pärast.

Meie saime istuda matkatoolis, padi veel näos, ja vaadata, kuidas uus päev meie ümber ärkab.

Mõnikord algas hommik vetsu poole joostes.
Mõnikord vihmasabina saatel.
Mõnikord võõraste inimestega tantsides.

Aga peaaegu alati tundus, et oleme päriselt kohal. Mitte ainult sihtkohas, vaid kogu teekonnas.


Teekond.

Loe edasi ja leia endale sobiv katusetelk

Esimeses osas jagasime pere reisikogemust Wild Camp Ohio 220 katusetelkiga – alates esimesest ööst Hiiumaal kuni Wrocławi kämpingute, päkapikkude ja pikkade õhtuteni.

Loe loo teist osa

Loe Wild Camp Ohio 220 praktilise kasutamise, tehniliste omaduste, eeliste ja kompromisside kohta

Tutvu katusetelkidega


Kas tekkis soov ka enda auto liikuvaks reisibaasiks muuta?

Tutvu meie katusetelkide valiku ja erinevate mudelitega

Vaata hetkel saadaolevaid Wild Camp Ohio katusetelke

Vaata hetkel saadaolevaid Wild Camp Missisipi II katusetelke 

Sobiva mudeli valimisel tuleb arvestada auto tüübi, lubatud katusekoormuse, reisijate arvu ja soovitud magamispinnaga.

Küsimuste korral kirjuta või helista – aitame leida sinu autole ja reisimisvajadustele sobiva katusetelgi.

E-post: info@abcvaruosad.ee
Telefon: +372 5809 1883

Postitatud: Uudised, Katusetelk

Leave a comment